Disclaimer: The explanation provided on this website (Hotmaps Wiki) are indicative and for research purposes only. No responsibility is taken for the accuracy of the provided information, explanations and figures or for using them for unintended purposes.
Data privacy: By clicking OK below, you accept that this website may use cookies.
See moodul genereerib nii soojuse nõudluse tiheduse kui ka põrandapinna tiheduse kaardi rasterfailide kujul. Mooduli sisendiks on riiklikul tasemel erinevad soojusvajaduse ja brutopinna pindalade arengustsenaariumid, mis on jaotatud iga rasterelemendi järgi, samuti kasutaja määratletud parameetrid, et kirjeldada stsenaariumide arengust tingitud suhtelist kõrvalekallet.
Taastuvatest ja ülemäärastest soojusallikatest tulevate sooja- ja külmavarude tulevikupotentsiaalide analüüsimiseks on oluline arvestada analüüsitava piirkonna hoonestuse võimalike arengutega. Osa hoonetest renoveeritakse, et vähendada ruumide kütmise energianõudlust, osa hoonetest lammutatakse ja ehitatakse uued hooned. See viib piirkonna hoonete soojusvajaduse muutumiseni. Lisaks mõjutab piirkonna elanikkonna ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) areng nõudluse arengut hoone kogupindala järele ja seega nõudlust ruumide kütmiseks ja sooja vee tootmiseks. Arvutusmooduli (nõudluse prognoos) eesmärk on pakkuda valitud piirkonna hoonete brutopõrandapindade ja soojusvajaduse tulevase arengu stsenaariume, tuginedes EL-28 riiklikul tasandil tehtud arvutustele. Erinevad stsenaariumid, mis arvutatakse Invert / EE-Lab mooduli abil, on jaotatud hektarite tasemele. Need erinevad oma soojusliku renoveerimise määra poolest, teisisõnu, kui palju kogu brutopinnast proportsionaalselt renoveeritakse. CM annab ka võimaluse stsenaariumides muuta kolme põhidraiverit ja luua kohandatud tulemusi. Need kolm peamist tõukejõudu on a) olemasolevate hoonete kogupindala vähenemine, b) hoonete energiavajaduse vähenemine ja c) rahvaarvu aastane kasv lisaks vaikimisi kasvule
Valige stsenaarium:
Valige sihtaasta:
Suurendage brutopinna vähendamist võrdlusstsenaariumiga võrreldes:
Spetsiifiliste energiavajaduste vähendamise suurendamine või vähendamine võrreldes võrdlusstsenaariumiga:
Aastane rahvaarvu kasv lisaks vaikimisi kasvule:
Põhistsenaarium esitab rahvastiku kasvu hinnangud NUTS3 tasemel. Kui võrrelda rahvastikukasvu NUTS0 ja NUTS3 tasemel ajalooliste andmete abil, saab arvutada rahvastiku proportsionaalse kasvu. Nende kasvumäärade mõjutamiseks saab kasutada parameetrit "Rahvaarvu aastane juurdekasv lisaks vaikimisi kasvule". Meie mudelis on rahvastiku kasv otseselt proportsionaalne piirkonna kasvuga, mille tulemuseks on otsene soojendatava ala suurenemine.
Meetod vastvalminud hoonete lisamiseks kaardile:
Näitajad:
Graafika:
Kihid:
Nagu enne kirjutatud, põhineb see moodul Invert / EE-Lab mooduliga tehtud arvutustel kõigis EL 28 riikides (Invert / EE-Lab mooduli meetodi kirjelduse leiate aadressilt www.invert.at ). Analüüsitakse arvutatud stsenaariume järgmist tüüpi hoonete arendamise osas: elamud ja mitteeluhooned, 3 ehitusperioodi ja vastvalminud hooned. Seejärel hinnatakse rahvaarvu kasvu NUTS3 piirkonna kohta ja esialgset hoonete kogumahtu (soojendatud brutopinna ja energiavajaduse kohta ehitusperioodi ja hoone tüübi järgi) NUTS 3 piirkonna kohta. Selle hinnangu põhjal kantakse arvutatud stsenaariumide tulemused vastavasse NUTS3 piirkonda. NUTS3 tulemused jaotatakse siis erinevate hektari elementide meetodi kohaselt väljatöötatud Müller jt 2019 (viide).
Moodul pakub 4 erinevat stsenaariumi, mis erinevad renoveerimise määrast. Valiku kaudu renoveeritakse igal aastal kas 0,5%, 1%, 2% või 3% kogu brutopinnast. Tuleb märkida, et kokkuhoitud küttevajadus ei ole otseselt proportsionaalne renoveerimise määra tõusuga, kuna erinevad efektiivsed renoveerimistööd on lubatud. Väikese renoveerimisprotsendiga renoveeritakse peamiselt hooneid, kus soodsate meetmetega on võimalik suuri kokkuhoiuid saavutada. Kõrge renoveerimismääraga renoveeritakse üha enam ka kõrgema soojuskvaliteediga hooneid ning nende säästetud soojusenergia on võrreldes sellega madalam. Erinevate stsenaariumide aluseks on stsenaarium, mida kirjeldatakse järgmises osas.
"viide": Praegune tõhususpoliitika jääb kehtima ja seda rakendatakse tõhusalt. Eeldame, et üldiselt järgivad hoonete omanikud ja spetsialistid selliseid regulatiivseid vahendeid nagu ehituseeskirjad. Riiklikud erinevused poliitika intensiivsuses on endiselt olemas. Seetõttu näitab poliitika intensiivsus kvalitatiivselt poliitiliste ambitsioonide ulatust erinevates riikides. Energiatõhususe poliitikakomplekt vastab praegustele kehtivatele pakettidele, mis on enamikus riikides segu regulatiivsetest lähenemisviisidest (ehituskoodeksid, peaaegu nullenergiahoonete (nZEB) määratlused, taastuvenergia-H kohustus), majandusliku toetuse (toetused ehitiste renoveerimiseks) energia maksustamine. Rakendatud poliitikate peamised allikad on Mure andmebaas (www.measures-odyssee-mure.eu/) ning projektid ENTRANZE (www.entranze.eu/) ja Zebra2020 (www.zebra2020.eu/). Kuigi stsenaariumi kohaselt ei peeta oluliseks tehnoloogia täiustamist ega siduvaid energiatõhususe kohustusi, on taastuvenergia edendamiseks ambitsioonikad poliitikad. Seda on rakendatud kohustuslike taastuvenergia kvootide alusel üksikute hoonete tasandil.
Energia hinnad: vastavalt 2016. aasta referentsstsenaariumile (https://ec.europa.eu/energy/en/data-analysis/energy-modelling) tõusevad energiahinnad mõõdukalt.
Tehnoloogia areng: eeldatav tehnoloogiline õpe on väga madal ning tõhusate ja taastuvate kütte- / jahutustehnoloogiate kulud vähenevad vaid veidi.
Kvalitatiivne ülevaade poliitilistest eeldustest:
Tulemused: EL-28 ruumide kütmise, sooja vee, jahutuse ja lisaenergiavajaduse koguenergiavajadus moodustab 2015. aastal kõigi renoveerimise määrade puhul ligikaudu 3850 TWh ja väheneb 2050. aastal 2800 TWW-ni 2250 TWh-ni, sõltuvalt renoveerimise määrast.
EL-28:
Joonis: EL-28 lõplik energiavajadus aastatel 2015–2050 erinevate renoveerimise määrade korral
Järgmised kuus graafikut kujutavad ruumi kütmise, jahutamise ja sooja tarbevee ettevalmistamise lõpliku energiavajaduse arengut üksikute ELi liikmesriikide jaoks.
DE, FR, GB, IT ja PL:
Joonis: Lõplik energiavajadus Saksamaal, Prantsusmaal, GB-s, IT-s ja Poolas aastatel 2015 ja 2050 erineva renoveerimismääraga
Joonis: 2050. aasta lõpliku energiavajaduse osakaal DE, FR, GB, IT ja PL suhtes võrreldes 2015. aastaga
NL, ES, BE, SE, CZ, HU, AT, RO, FI, DK ja GK:
Joonis: Lõplik energiavajadus NL, ES, BE, SE, CZ, HU, AT, RO, FI, DK ja GK 2015. ja 2050. aastal erineva renoveerimismääraga
Joonis: NL, ES, BE, SE, CZ, HU, AT, RO, FI, DK ja GK lõplik energianõudlus 2050. aastal võrreldes 2015. aastaga
SK, IE, PT, HR, BG, LT, LV, SI, EE, LU, CY ja MT:
Joonis: SKP, IE, PT, HR, BG, LT, LV, SI, EE, LU, CY ja MT lõplik energiavajadus aastatel 2015 ja 2050 erineva renoveerimismääraga
Joonis: SK, IE, PT, HR, BG, LT, LV, SI, EE, LU, CY ja MT lõpliku energiavajaduse osa aastal 2050 võrreldes 2015. aastaga
Siit saate selle arvutusmooduli veritseva arengu.
Siin käivitatakse arvutusmoodul Austrias Viinis toimuva juhtumiuuringu jaoks. Kõigepealt kasutage Viini navigeerimiseks ja linna valimiseks riba "Go To Place". Klõpsake akna "Kihid" avamiseks nuppu "Kihid" ja seejärel klõpsake vahekaarti "ARVUTAMISMOODUL". Valige arvutusmoodulite loendis "CM - Demand projection".
Vaikimisi sisestatud väärtused genereerivad 2017. aastaks soojuse nõudluse tiheduse kaardi. Neid väärtusi tuleks pidada ainult lähtepunktiks. Võimalik, et peate määrama vaikeväärtustest väiksemad või kõrgemad väärtused, arvestades muid kohalikke kaalutlusi. Kasutataval stsenaariumil on tugev mõju ka väljundile. Seetõttu peaks kasutaja neid väärtusi kohandama, et leida oma juhtumiuuringu jaoks parim sisendite kombinatsioon.
Arvutusmooduli käivitamiseks toimige järgmiselt.
Joonis: Nõudlusprojektsioon pärast vaikeparameetriga töötamist
Joonis: nõudlusprojektsioon pärast vaikeparameetriga töötamist, graafikale üleminek
Joonis: Nõudlusprojektsioon pärast vaikeparameetriga töötamist, üleminek tulemuskihtidele
Nagu eelnevalt mainitud, võib osutuda vajalikuks sisendparameetrite kohandamine oma andmete olukorraga või tundlikkuse kontrollimine.
Andreas Müller ja Marcus Hummel, Hotmaps-Wiki, CM-Demand-projektsioon (oktoober 2019)
Selle lehe kirjutasid Andreas Müller, Marcus Hummel, Giulia Conforto ja David Schmidinger ( e-think ).
☑ Selle lehe vaatas läbi Mostafa Fallahnejad ( EEG - TU Wien ).
Autoriõigus © 2016-2020: Andreas Müller ja Marcus Hummel
Creative Commons Attribution 4.0 rahvusvaheline litsents
See töö on litsentsitud rahvusvahelise Creative Commons CC BY 4.0 litsentsi alusel.
SPDX-litsentsi identifikaator: CC-BY-4.0
Litsentsi tekst: https://spdx.org/licenses/CC-BY-4.0.html
Soovime avaldada sügavat tunnustust projektile Horisont 2020 Hotmaps (toetuslepingu number 723677), mis andis rahalisi vahendeid käesoleva uurimise läbiviimiseks.
This page was automatically translated. View in another language:
English (original) Bulgarian* Czech* Danish* German* Greek* Spanish* Finnish* French* Irish* Croatian* Hungarian* Italian* Lithuanian* Latvian* Maltese* Dutch* Polish* Portuguese (Portugal, Brazil)* Romanian* Slovak* Slovenian* Swedish*
* machine translated
Last edited by web, 2020-09-30 11:29:36